Governu Japaun Liuhusi Embaxadór Japaun iha Timor-Leste Tetsuya Kimura dehan, Governu Timor-Leste presiza diversifika produtu agrikola iha rai-laran atu nune’e labele depende ba hahan importasaun.
“Timor-Leste sei depende makaas ba hahan importasaun sira husi rai liur, tanba ne’e ita presiza diversifika produtu agrikultura sira, hanesan kafe no produtu sira seluk atu nune’e bele hamenus produtu importasaun sira mai Timor-Leste,” dehan emabaixador Japaun iha salaun MAPPF, Comoro, Díli.
Nia salienta, presiza moderniza setór agrikultura nian iha rai laran liuhusi introdusaun tékniku foun sira no oinsa uza ekipamentu iha setór agrikultura.
Nia hatutan, Governu Japaun konsidera katak setór agrikultura importante ba Timor-Leste no katak presiza tebes atu servisu hamutuk ho ONG sira no setór privadu sira, parseiru dezenvolvimentu sira iha Timor-Leste atu dezenvolve liutan.
“Ami mós halo ona prátika agrikultura balun ne’ebé di’ak iha área sira iha Timor-Leste, tanba ne’e pratika sira ne’e presiza fahe ba agrikultór sira iha rai laran,” nia akresenta.
Iha parte seluk, akademista husi Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL) Fakuldade Agrikultura, Domingas Imaculada da Costa hateten, hahan hotu-hotu depende de’it importasaun.
“Tuir loloos tempu ona ita atu minimiza konsumu hahan importasaun sira-ne’e,” nia dehan.
Nia hatutan, ema hotu toman ona konsumu hahan importasaun, tanba ne’e lakohi ona atu halo to’os.
“Modo tahan de’it sei ba hola iha supermerkadu, foos mós hola de’it ona, ema lakohi ona atu halo to’os hodi kuda rasik,” nia esplika.
Nia salienta, governu tenke tau atensaun ba hahan importasaun sira, ida ne’ebé mak bele hatama mai no ida ne’ebé mak la presiza.
Iha parte seluk, Ministru Ministériu Agrikultura Pekuaria, Peska no Floresta (MAPPF) Marcos da Cruz hateten katak orienta ona estensionista agrikultura sira iha munisípiu hodi halo sensiblizasaun no fahe informasaun ba komunidade sira.
“Ita orienta ona estensionista sira iha munisípiu sira atu nune’e bele fahe informasaun no ba komunidade sira oinsa atu bele kuda modo no halo to’os, halo natar, atu nune’e ita-nia produsaun bele aumenta,” hatete Ministru MAPPF.
Nia hatutan, estensionista sira tenke servisu makaas ho komunidade sira, tanba sira mak loron-loron hamutuk ho komunidade.
“Ita-nia estensionista sira mak besik ba komunidade, tanba ne’e sira tenke servisu makaas ho komunidade sira no hanorin komunidade sira, tanba ita hatene katak komunidade sira-ne’e maioria hatene halo to’os modelu tradisional hela, entaun estensionista sira tenke hanorin ho sistema modernu,” nia esplika.